Haigus kimbutab


No tere!

Head Vabariigi aastapäeva kõigile!

Teen teile siis kokkuvõtte möödanikust. Kui saaks, kirjutaks tuleviku ette ka, aga kahjuks või õnneks ma ei tea tulevikku piisavalt ette ju.
Igatahes, asi siis selline, et mul on koolis päris…. Sõbralikud õpetajad, kui nii võtta. Selles suhtes, et kui mul midagi (loe: tööriistu) vaja on (ehk siis puudu), siis saan neid just õpetajate käest küsides laenata. Näiteks Y-kruvikeerajat, juhtmeotsijat, juhtmekoorijat jne, kõik saan õpetajate käest laenata.

Ja siin… eile juhtus õnnetus, kus mu tüdruksõbra isa puuris juhtmesse ning nüüd ongi vaja vahendeid, et juhe välja vahetada. Juhe tuleb ise osta, muidugi.

Agaaa, koolis läheb iseenesest hästi – hinded korras ja tuju hea. Sõbrad igal pool, jutt jookseb.

Ainuke jama asi, mis praegu on, on see, et ma olen kergelt haige. Meenutades suudan ajusopist leida midagi gripist, mis algas ülemiste hingamisteede haigusest, aga ega ma suurt muud midagi mäletagi. Asi selles, et mul kurk valus ja justkui paistetaks see kinnisemaks. Hommikul on kohati raskem hingata, täna hommikul oli isegi hääl ära (osaliselt praegugi veel). See nädal koolist ka puududa ei saa, sest õppimine on õpetajaga, keda on väga raske väljaspool õppetööd kätte saada, mistõttu ei tohigi puududa.

Ahjaa, viimane aeg on vahetada Windows Live Messenger Skype’i vastu, sest juttude kohaselt pannakse see esimene järgmisel kuul kinni ning alles jääbki vaid Skype. Seega, kes ei teadnud seda veel – tehke asi ruttu ümber, kasutajad ei lähe kaduma, kui te need “üle kannate”.

 

Olge toredad ja hoidke mind asjadega kursis 😉

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Õnn või lihtsalt hea (kuid ajutine) hetk?


No tere taas!

Mõtlesin, et külvan teid üle oma õnnega! :O

Nimelt on viimasel ajal toimunud minuga palju müstilist ja seletamatut.

Mäletate seda, kus ma kurtsin teile, et igatsen oma parimat sõbrannat? No mina mäletan.
Tegelikult oli neid inimesi mõnevõrra rohkem, keda ma taga igatsesin. Siianigi igatsen mõnda, aga see selleks.
Asi siis selles, et üks inimene, kellega lõpetasime suhtlemise ära paar aastat tagasi, sai aasta vanemaks (3 päeva tagasi vist) ning kuna mul on igal pool internetis mingite portaalide kasutaja olemas, soovisin talle õnne sünnipäeva puhul. Sealt edasi hakkasime me aga suhtlema jälle ning see tegi mind üsna õnnelikuks, sest me ei läinud just kõige sõbralikumalt lahku. Aga nüüd hakkame jälle suhteid taaslooma ja üksteist kurssi viima, mis on muidugi ju hea samm edasi 🙂

 

Ja üheks heaks juhtumiks on ka see, et TÄNA hakkas minuga kirjutama mu PARIM SÕBRANNA!!!! :O
Ja ma olin nii õnnelik, et silmad läksid lausa märjaks, sest ma ju üritasin temaga ühendust saada pärast ta järsku kadumist mu elust… Nüüd on ta tagasi, sest ma meenusin talle juhuslikult, mineviku tõttu! woo.

Tema ei teadnud mu blogist midagi, ofc.. Selline ta ju on 😀

 

Aga teie soovige mulle edu, ofc. Sest suhete lõppemist nende inimestega ma väga ei ootaks küll.
Ja nüüd ongi veel üks inimene meeles, kellega ma suhtlust veel ootan. Loodan, et ka tema tuleb nii “juhuslikult” tagasi mu juurde, et minuga sõprust sobitada jälle.

Õpetuseks ütlen teile seda, et HINNAKE OMA SÕPRU! Tõelisi sõpru, ofc. Kui te nemad ära kotate, siis ei ole teil enam peaaegu midagi (pere ju on). Ja see mängib väga tähtsat rolli teie kõigi elus.

Muust teemast seda, et sain veel ühe kursa viie ja esmaspäeval olin võrkpallis koos Karmoga, kes on mu sõber (mitmete teiste sõprade seast) uues koolis. Kahju, et keegi ei pööra tähelepanu võrkpallile. Kahekesi seda ju väga ei mängi :/

Olge tublid ja mõnusad. Head õppimist/töötamist. Ja kindlasti parimat kodust elu 😉

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Vahepealsed uudised


No TERE!

Vahepeal on nii palju rõõmsat juhtunud! Näiteks, eelmise nädala… Kolmapäeval vist… käisin öösel unes! Ja ma mäletan ka seda, kusjuures, sest mind aeti une pealt üles… nimelt ehmatasin toanaabrit oma käimisega, mispeale ta ehmus ja tegi hirmunult häält 😀 

Siis otsustasin järgnev öö mitte ühikas magada ning läksin ära. Nüüd olen aga ühikas tagasi ja ei ole midagi hullu juhtunud 🙂 Loodan, et ei juhtu ka, sest unes käimine on ju üsna tõsine asi, kuigi ma kogu aeg naeran selle üle, mis juhtus 😀 

 

Muidugi on juhtunud ka see, et koolis läheb hästi. Õppimise poolest siis, muidugi. Aga kui ei läheks, siis ju stippi ka ei saaks 🙂 Niiet ma ikka üritan häid hindeid saada. Täna sain kolm viite ühes aines näiteks. 

 

No kindlasti on veel midagi head juhtunud, tegelikult, aga ma ei mäleta praegu rohkem 😀 

 

Aga on ka juhtunud halba. Näiteks…. Ei mäletagi enam, mis öelda tahtsin. Aga igatahes, olen pidanud olema palju närvis. Väga palju. 

Pean hakkama rahusteid manustama vist, et ei närvitseks nii palju, ma arvan.

 

No ma ei tea praegu midagi öelda, aga kui teil küsimusi on, siis võite ju alati kirjutada mulle 🙂 ma tean siis vähemalt vastata. Ise teate, kas annate mulle teada siis kommentaaride teel või e-posti teel või siis IM (skype, msn) kaudu.

 

Edu teile ja olge tublid! 🙂 

 

Aja, ja üks vana hea sõbranna hakkas juttu arendama, mis ka parandab tuju, sest me ei läinud kuigi sõbralikult lahku (sõprusest, mitte suhtest) 😉

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Õuyea, saan stippi


No vahelpealseks aruandeks ütlen, et teha on palju olnud.
Aitan õpetajat, saan raha, tõlgin keeli, mida pole õppinudki….

Täna selgus, et saan ainsana stippi (arvatavasti 38 euri) ja saan natuke parema rahalise seisu 🙂

Ja et öelda, et olen tubli õpilane, siis…. niipalju, et mu keskmine hinne on 4,77 ja kohaloleku % on 99,7 😀

Aga praegu siis niipalju, et varsti pean hakkama praktikakohta otsima, sest nende asjadega ei tasuks hilja peale jääda. 🙂

Teile seal aga head olemist ja lugemist, ma siis lähen tegutsen edasi 🙂

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Võrkpallist tulnud vigastused


No tere taas, mu väikesed lugejad!

Nagu te kõik aru saate, siis ma kirjutaksin täna oma vigastusi täis eluviisist 😀
Sai siis hästi võrku mängitud (see on jätkuvalt mu hobi) ja tulin sealt vigasena. Olin nii ekstaasis, kui mängisin, ja hüppasin ja kargasin igatpidi keset platsi.

Nalja sai ka trennis, muidugi, kuid siiski, pidin end ohverdama nalja nimel. Nüüd on jalad (põlved) ära kraabitud. See nahk, mis ära kraabiti, on praegu saali põrandal.
Aga võiks nüüd ju arvata, et mu jalad valutavad seetõttu? – Valutavad jah. Aga nad valutasid ka varem. Ma ei tea, mis mul viga on. Tundub mingi närvivalu olevat (vahest on see seotud seljaga, mis mul haige oli/on – ei tea).

Muud muidu ei olegi kurta.

Huvitavat on seda öelda, et miskipärast otsustas keegi paljusid mu postitusi lugeda – sealt ka tänane suur vaatamiste arv – üle 170. Ja see ka, et Järvamaa kutsekas on hea õppida – viied tulevad nagu naksti (elektrikutel vähemalt).

 

Ole mõnusad! 🙂

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Lihased-lihased


Eilsest võrkpallist on kõik kohad valusad 😦
Aga no, ma pole kaua mänginud ka 😀

Ja ärgata ka ei taha väga – väsinud olen. Sai ju kaua ärkvel oldud 😀

Ja külm on ka ühikas – jube!

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Igatsused ja rõõmud


No kirjutasin, et kirjutan teile rohkem. Eks ma nüüd siis üritan.

Mis mind viimasel ajal muserdanud on, on see, et mu parim sõber oli sunnitud mind hülgama, sest ta mees ei sallinud mind. Nüüd igatsen teda, sest mul oleks lihtsalt vaja temaga vahel rääkida, ja mitte sellepärast, et mul on vaja talt midagi, vaid seepärast, et ma igatsen teda. Loodan, et ta ei pahanda, et ta nime avaldan, aga ta nimi on Merike Kask.

Siis igatsen veel paari inimesega suhtlemist, kellega ma enam ei suhtle teatud põhjustel, kuid ise ma ei taha ka neid segada, vaid ootan seda, et nad ise kirjutama hakkaksid (kui nad mind üldse mäletavadki enam).

Ja hea uudis on see, et mu selg, mis vahepeal haige oli, on tervemaks saanud. Naasesin tagasi võrkpalli ning tegin hea comeback’i (kuigi see tõi ohvreid – vill talla all, reie venitus).

Aga olen ka natuke ulakas olnud – sellest jätan rääkimata 😀

Ja ongi praegu kõik vast… Sain jõulud peetud ja uue aasta vastu võetud, kõik on korras. Ajaa, ja head seda aastat ka teile! 🙂
Edu teile järgmise korrani!

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Aasta 2012 kokkuvõte. Kehvem, kui eelmine aasta.Püüan parandada seda :)


The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2012 annual report for this blog.

Here’s an excerpt:

The London Olympic Stadium is 53 meters high. This blog had about 610 visitors in 2012. If every visitor were a meter, this blog would be 12 times taller than the Olympic Stadium – not too shabby.

Click here to see the complete report.

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Jälle vigane


Nonii.
Minul on siis taaskord arsti juurde minek.
Nimelt on mul suvest alates seljavalu. See aina intensiivistub ning on edasi kulgenud ka jalgadesse.
Homme lähen Rakverre arsti juurde ning lasen tal end uurida. Minu pakkumine on see, et ta saadab mind röntgenisse. Ülejäänu kohta ei tea ma öelda, aga röntgenisse peaks ta mind usutavasti saatma. See on meie n.ö. tava.

Aganoh, ma teavitan teid homme, mis mul viga on.

Ahja, ostsin ka hobusegeeli, mis on eksta tugev, aga see ei aita eriti kahjuks. 😦

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar

Üle pika aja jälle


No mõtlesin, et kirjutan teile uuesti.
Miks? – Tahaksin lihtsalt südant puistada. Pole tahtmist kellelegi otse puistada. Nii on… kuidagi lihtsam.

Niisiis, nagu arvata võib (või ei või), ma lõpetasin gümnaasiumi. Järgmine samm oli tulla õppima Järvamaa Kutsehariduskeskusesse. See asub Paides, kui keegi ei osanud arvata.

Siinne elukeskkond on kallis, kuid üsna hea (inimeste poolest). Ainsad, mis puuduvad, on kapid ja lauad, mida oleks hädasti vaja, sest mu selg on juba kuu aega haige ning see küürus istumine, arvuti tooli peal, mõjub seljale halvemini.

Koolis läheb ka hästi. Sain endale koomilise klassijuhataja (no, kutsekas on tegelikult kursusejuhataja). Ta on vene mees, kuid oskab eesti keelt… Mingil määral.
Huvitavad sõnad on tal näiteks: ühikaline ja algebraaline.
Eelmise nädala reedel lõikas ta metallist paberikääridega klassi ees küüsi, ega lasknud end õpilastel segada.
Hindeid jagab ta ka ei-tea-mille järgi. Viisi saab näiteks selle eest, kui lähed (puutetundliku) tahvli ette ja lased tal kõik sinu eest ära teha. Lihtne, aga eks ta ise teab, mida ta ju teeb. Muidu ta õpetajaks ei oleks saanud.

Aga see on kõik koolist. Või, no, midagi on kindlasti veel, aga ma ei oskagi eristada suurt midagi. Peale selle, et mul on ka toanaaber, kes on minust 3a noorem. Ka elektrik.

Suhete valdkonda ei oska ega julge kommenteerida, sest ehk jõuab sõna ka mu tüdruksõbrani, keda ei tahaks ju kurvastada oma mõtete väljendamisega, mis võivad tema tundeid ehk riivata.
Tülisid on palju, muidugi. Aga kuidagi oleme suutnud siiani vastu pidada. Kui kaua veel, seda ei oska ma ennustada. Pole ju kerge olla koos minuga, ega ka temaga.
Keemilises mõttes oleks tegu kahe miinusega, kes on koos mingil põhjusel.

Aga praeguseks kõik. Järjejuttu ei hakka ma edasi kirjutama, ei tunne end sedasi, et võiks. Ja kes teab, millal hakkangi uuesti kirjutama, sest skript on kadunud (vist).
Küsimuste korral pöörduda kommentaaride lahtrisse (soovitatav) või Windows Live Messengeri kaudu vastuseid otsida (vähemsoovitatav).

Kõike paremat

Rubriigid: Määratlemata | Lisa kommentaar